KoduKontakt › Viktorija Retsnik

Viktorija Retsnik

Klassikaline lugu sellest, kuidas lapsepõlves unistasin oma koerast ja kuidas vanemad üritasid minu soovist lahti saada hamstreid ja papagoisid ostes. Kui lõpuks 2009. aastal sain endale sünnipäeva puhul koera, algas mu nö "koeralugu". Kingiks oli kuldne retriiver ja mul on väga hea meel, et see oli just seda tõugu koer. Juba lapsepõlves oma koerast unistades, käisin vanaisaga väljaõpetusplatsidel, et kuidagi rahuldada oma huvi koerte vastu. Vaatasin koeri tundide viisi!

Niipea kui endale koera sain, leidsin pikalt mõtlemata mis koerakooliga liituda, valituks sai N. Gajevski kool Peterburis. Alternatiive oli vähe, kuna Venemaal on koerte sport kahjuks vähem arenenud. Läbisime linnakoera väljaõpetuse, põhiväljaõpetuse koos esimese astme eksamiga, politseikoera väljaõpetuse ning osalesime linnavõistlustel ja võitsime ka auhindu. Olen väga tänulik oma esimesele treenerile N. N. Gajevskile, kes omakorda toetas mu huvi künoloogia ja töö koertega vastu. Katsetasin ka agility't, kuid väga ei õnnestunud. Nüüd aga saan aru, kui tähtis on treener! Väljaõpetuste käigus tekkis suur isu edasi minna ning 2012. aastal algas mu kaheaastane koolitus teenistuskoerte koolis Peterburis (endine NSVL ALMAVÜ).

Aastal 2013 kolisin Tallinna, nii et õpingute lõpus elasin kahe linna vahel. Peale lõpetamist 2014. aastal ja praeguse hetkeni osalen koerte omaduste ja spordi kohtunikele mõeldud koolitustes Venemaal (põhiväljaõpetus, ZKS, BH, IPO, Agility). Kogu selle aja jooksul olen korrapäraselt käinud oma koeraga väljaõpetustel, seega peale kolimist ei tahtnud neid pooleli jätta. Mul vedas, et naaber soovitas Leader kooli! Miljon korda tänu talle! Esialgu käisin seal koolis ja peale kolimist Tallinna 2015. aastal alustasin treeneri koolitusega. Alates aprillist 2015 töötan koolis kuulekuse treenerina.